Petmine Underi moodi - oblikate vahel

Blurry moon through the clouds

Well i had a most fun evening.. kuigi noh, tegelikult viimased paar kuud juba on olnud premium. Üle pika aja sai mu malelaud jälle kriibitud. Kella 22 paiku saime Südametunnistusega (sorry, et ma Sinu pihta ka veebis nii viitan :D) kokku ja lühidalt peale seda otsustasime ühe partii kasuks Männi pargis. Offline'is mängides on ikka täitsa teine tunne (ei hakka siinkohal käpiku refrence'i tegema, oih :D) - saab hullenesekindlat nägu pähe teha ja väita, et "Jah, kõik pidigi nii minema" ning "Loomulikult mõtlen ma pikalt ette".

Seltsi pakkusid meile õnneks vaid vereimejad (võrdluses tavapäraste õpetlike möödujatega). Tagantjärgi mõeldes tunnen ilmselt tõesti heameelt, et esimeste soojade ajal sai Tartus sääsetrenni tehtud - kasvanud on üldine tapmisoskus ning võime olukorda ignoreerida ka siis, kui silmad ja kõrvad neid täis on. Pimeduse saabudes süüdati kõrgetel postidel meie ümber prožektorid, näitamaks kenasti ka kõigile välismaistele imejatele, kust saab süüa. Case umbes nagu hommikupoole Väänas tammikut läbides.

Läbivaks jututeemaks, õigupoolest siis päris tervele õhtusele ajale, oli meil petmine. Suurte ja väikeste, karvaste ja keeruliste kes-mis-kus-kuidas-ja-aga-miksidega. Kuna teise inimese kaugesse ja lähedasse isiklikku ellu ei tahaks avalikult oma mõtisklustega siin sisse astuda, siis toon lühidalt hoopis veidi asjatundmatuma näite: Aastal 1924, peale 22 koosveedetud aastat, lahutas Marie Under Carl Eduard Friedrich Hackerist ning abiellus Artur Adsoniga. Südametunnistuse "Aga see on ju kurb" pani jällegi tõdema, et oblikad on hapud ning põhjuseks ei ole teps mitte alati fun & profit.

Nagu ikka, teistel nootidel ka veidi:

Pühapäeva ööpaiku koju jalutades nägin pilvasju, mis väga sarnanesid Noctilucent cloud värkidega. Kuna ma just väga lahke ei ole oma pea külale kinkimisega, siis ei hakka ma oma ekspertarvamusega just surmkindlalt väitma, et jah-see-oli-see, kuid igaljuhul shiny-glowy action blew my mind.

Teisipäeval vaatasin kaht filmi, mida soovitaks:
1# Velvet Goldmine (1998) - jah, nimi ütleb paljugi. Hea film ning veelparem soundtrack.
2# Everything Is Illuminated (2005) - naljakas, kurb, positiivset elamust otsivate filmisõprade must.

Meta

Posted at 01.07.2010 in Estonian

Last modified at 26.09.2014

Discussion

Nothing has been said

Leave a Reply

Authenticate with:        Terms, Privacy & TL;DR
*
*