Jaak Kütt

We had a disagreement in what we both wanted out of life and thus.. I'm totally going to dumb that bitches ass, bitches love getting their asses dumped. Ikka ei ole naljakas? No okei. Pisike ebatäiuslik vale - nimetagem seda pigem visiitabieluks. Otsus ei ole mitte põhimõtteline ega ka tervisest tingitud vaid pigem sotsiaalsest survest (umbes täpselt nagu Romeo ja Julia puhul) - nähtavasti on meie ühiskonnas väga populaarseks saanud säänne tagurlik teguviis.. nagu raha küsimine tarbimise eest ja no see nali lihtsalt peab lõppema.

Eelmisel nädalavahetusel oli mul värskendavalt mõnus kogeda momenti, kus sain peegeldades ka endale rohkem tõdeda, et jah - praeguseks hetkeks olen juba mõistnud, kuivõrd palju ma oskan hinnata seda, mida ajateenistus on seni pakkunud. Kuid siinkohal pean rõhutama, et see kohe kindlasti ei ole mõeldud kõigile ja igas vanuses. Lasteaed.

Täna kõndisin t-särgis tartu tänavaid ligi tunnikese. Fun must be had. Hetkel tundub trendikaks 2nv Tallinnas ja 1 siin.

Vähesest taustauuringust tingituna on minu jaoks sündinud huvipakkuvaks sihtkohaks kõrghariduse jätkamisel Sloveenia. Kõike muud, mis vahepeal juhtunud, moondunud ja juurde kasvatanud on, ei hakka ma kirjeldama. Absoluutselt väljaspool minu võimekust võtta kokku oma praegust elu kahe sõnaga. Kendall Payne.

The Man from Earth (2007) - ütleks, et tubli 8. Idee oli hea, väga. Teostus jättis kohati soovida, kuid õnneks oli tal omapära. Kindlasti sobib reede hilisõhtul oma nahast välja pugemiseks.

P.S. - Kirjavead ja kõiksugu konarlus, mis antud postituses võisid ilmneda, lähevad MacBooki kaela. Srsly loving the crap out of my life.

Well i had a most fun evening.. kuigi noh, tegelikult viimased paar kuud juba on olnud premium. Üle pika aja sai mu malelaud jälle kriibitud. Kella 22 paiku saime Südametunnistusega (sorry, et ma Sinu pihta ka veebis nii viitan :D) kokku ja lühidalt peale seda otsustasime ühe partii kasuks Männi pargis. Offline'is mängides on ikka täitsa teine tunne (ei hakka siinkohal käpiku refrence'i tegema, oih :D) - saab hullenesekindlat nägu pähe teha ja väita, et "Jah, kõik pidigi nii minema" ning "Loomulikult mõtlen ma pikalt ette".

Seltsi pakkusid meile õnneks vaid vereimejad (võrdluses tavapäraste õpetlike möödujatega). Tagantjärgi mõeldes tunnen ilmselt tõesti heameelt, et esimeste soojade ajal sai Tartus sääsetrenni tehtud - kasvanud on üldine tapmisoskus ning võime olukorda ignoreerida ka siis, kui silmad ja kõrvad neid täis on. Pimeduse saabudes süüdati kõrgetel postidel meie ümber prožektorid, näitamaks kenasti ka kõigile välismaistele imejatele, kust saab süüa. Case umbes nagu hommikupoole Väänas tammikut läbides.

Läbivaks jututeemaks, õigupoolest siis päris tervele õhtusele ajale, oli meil petmine. Suurte ja väikeste, karvaste ja keeruliste kes-mis-kus-kuidas-ja-aga-miksidega. Kuna teise inimese kaugesse ja lähedasse isiklikku ellu ei tahaks avalikult oma mõtisklustega siin sisse astuda, siis toon lühidalt hoopis veidi asjatundmatuma näite: Aastal 1924, peale 22 koosveedetud aastat, lahutas Marie Under Carl Eduard Friedrich Hackerist ning abiellus Artur Adsoniga. Südametunnistuse "Aga see on ju kurb" pani jällegi tõdema, et oblikad on hapud ning põhjuseks ei ole teps mitte alati fun & profit.

Nagu ikka, teistel nootidel ka veidi:

Pühapäeva ööpaiku koju jalutades nägin pilvasju, mis väga sarnanesid Noctilucent cloud värkidega. Kuna ma just väga lahke ei ole oma pea külale kinkimisega, siis ei hakka ma oma ekspertarvamusega just surmkindlalt väitma, et jah-see-oli-see, kuid igaljuhul shiny-glowy action blew my mind.

Teisipäeval vaatasin kaht filmi, mida soovitaks:
1# Velvet Goldmine (1998) - jah, nimi ütleb paljugi. Hea film ning veelparem soundtrack.
2# Everything Is Illuminated (2005) - naljakas, kurb, positiivset elamust otsivate filmisõprade must.

Kell on veidi peale ühtteist õhtul ning mul on alles jäänud täpselt 31 täispikka päeva vabadust. Mida pead/püüan/tahan/väldin selle ajaga toimetades? Järgmise kahe nädalaga oleks vaja käesolevale kooliaastale joon alla tõmmata. Samuti tuleks ka miskine pidu organiseerida tõenäoliselt 16. ja 19. vahele. Äkki õnnestub minna vigalasse.. Praeguse seisuga jäävad järgmist kevadet ootama ps. ajaloo eksam, bakaeksam ja bakatöö.

Täiesti risti oma tahtmist ja ilma vähimagi vastuhaku lootuseta olin sunnitud selle nädala alguse veetma taaskord Tartus. 20 krooni õlu eest, trepi kapp, öine tigutorni tripp ja -pärmivabrik ning loomulikult need.. võeh.. imetoredalt õelad inimesed, keda pean südamest tänama.

Pärmivabrikusse sattusin esmaspäeva öösel esimest ja viimast korda. Halenaljakalt halvast soundtrackist hoolimata meeldis mulle Body Double (1984). Kaine loogika ei pea terves loos just ilmtingimata lineaarsena peituma. Või oli asi hilises kellaajas, vanas hoones ning valgetes laudlinades..

Üleeile õhtul alustatud ning täna hommikul lõpetatud sai ka Hamleti möödunudaasta ekraniseering ja mulle meeldis selle juures absoluutselt kõik (kui kõrvale jätta valvekaameravõtted). "My words fly up, my thoughts remain below: Words without thoughts never to heaven go."

Ahjaa, nice!

Mulle meeldib endale tõdeda, et mõnda asja ma tõesti ei tea, pole varem kokku puutunud või seni huvi tundnud. Kõige teadmine on igav (kunagi tahaks kuulda mõnda head filosoofilis-teoloogilist arutelu sel teemal). See ei jätaks võimalust parimaks momendiks elamise juures - esmane kokkupuude, kogemine. Hetk, mil sa taipad, et sinu ellu just tekkis juurde uus dimensioon. I heart information hunter-gatherer lifestyle.

Väga paljudele halbadele filmide kõrvale, mida ma kalli maikuu jooksul vaatama olen sattunud (juhuslikult, muidugi, mhmh), tahaks välja tuua kolm.. teistsugust.

Anamorph (2007). Peaaegu hea, teeme surma ilusaks. Palju aitas kaasa ehk, et ma kunsti valdkonnaga süvendatult tutvunud pole. Ei ole märul, seal on vaid üks tagaajamisstseen.

The PianoTuner of EarthQuakes (2005). Visuaalselt suurepärane film, sisult.. ka. Kinno vaatama ei läheks, midagi veits intiimsemat. Vaatamisel nõuab tähelepanu.

Repo! The Genetic Opera (2008). Väga armas verre kastetud muusikal, kindlasti vaatan veel korra või kaks. Pärast veidikest kriitika lugemist, otsustasin üle keda ka konkureeriva toote Repo Men, mis ei olnud kahjuks seda aega väärt.

Lühidalt teistel teemadel, otsustasin lehelt ära korjata kirjanurga, kuna nähtavasti langes ta I'll never get to that kategooriasse.