Suurenda isu - tapa ise oma toit
Mehhiko lahel sõites võid oma päeva korda läinuks lugeda, kui kohtad ühte merikilpkonna, kes ajaviiteks võib parasjagu kalu või selgrootuid matsutada. Kolumbus kirjeldas aga samal veeväljal vaatepilti, kus merikilpkonnade arv oli nõnda tohutu, et kattis terve märja pinna. Tänaseks oleme ligi 97% neist loomadest toiduks tarbinud.
Tassitäis seenemaitselist ning teine magusat soja kastet, 2-3 teelusikat hakitud küüslauku, 3 teelusikat ingverit, 2-3 teelusikat hakitud tšillit, poole sidruni jagu mahla. Valikuliselt võib lisada veel supilusikaga karrit. Maitse sidumiseks lisa veidi õli ning suhkrut. Jäta kilpkonn ööseks marinaadi sisse. Grilli liha ning serveeri mõne eelistatud wok roa kõrvale.
Kirsten Sanfordil käis külas mereteadlane dr. David Guggenheim, ajamaks juttu meie ookeanide tervisest. Saate leiad siit.
Kui paljudel meist üldse leidub neid mehis-romantilisi isaga kalal käimise lapsepõlvemälestusi? Ma vean kihla, et need jahedad suveõhtud külmas paadis koos sääseparvedega polnud pooltki nii lõbusad, kui visata järve pulk seda lõbusat nitroglütseriini, mille 33 aastane Alfred Nobel dünamiidi näole sünnitas. Plahvatuse tagajärjel kerkib veepinnale trobikond kriips- või X-silmadega naeratavaid kalu, kes siis lööklainest teadvuse kaotanud või päris sushialdis.
Õnneks, enne, kui planeerid oma järgmist kalastusretke, saad oskusi veidi lihvida oma lemmik android-seadmel, tirides selleks marketist alla lõbusa mängu nimega Super Dynamite Fishing. Jõhkralt hooletut kalastusviisi tutvustav mäng on 43000 inimesele jätnud vägagi positiivse mulje, tehes rakenduse keskmiseks hinnanguks 4.6 punkti. 99 eurosenti maksev tasuline versioon eemaldab mängusisese reklaami ning sisaldab rohkem püügikohti.
Sildid: android app dr. kiki dünamiit kalastus kolumbus loodus marinaad meri merikilpkonn nobel ookean podcast retsept
26.12'11 kell 16:45:00
Biotehnoloogia tulevik ja aju arendavad mängud
Lõpeta see raamatu lugemine ja mine mängi CoD3'e!
Eile käis Marc Pelletier'l külas Dr. Adam Gazzaley, arutlemas teemal, kuidas arusaam meie mõistusest kujundab meie tulevikku. Muuhulgas juhib Gazzaley omanimelist laborit California Ülikoolis, mis keskendub mälu ja tähelepanu toimimisele, nende protsesside muutustele läbi aja ning mida ette võtta aastatega kaasneva defitsiidi vähendamiseks. Tavapärasele uurimisele lisaks töötavad nad koos programmeerijatega välja mänge, mis aitaksid parandada keskendumisvõimet, mälu ja tähelepanu.
Episood 88: Cogito, Ergo Sum... Multitasking?
Saate alguses loetleb Marc eelnevaid eetris kõlanud neurofüsioloogia läbilõikeid, mis kirjapildis väljendub järgmiselt:
Episood 80: Light Up The Brain
Episood 49: Brain-Machine Interfaces
Episood 46: Towards Computers That Think
Episood 44: Cogito Ergo Sum by fMRI
Episood 38: It Is Easy Being Green
Episood 37: Just A Touch Of Green
Episood 33: Dr. Milners Explorations Into The Human Mind
Episood 20: Dr. Eric Kandel's Insights into the Science of Mind
Sildid: arvutimängud biotehnoloogia mälu mängud neuroteadus podcast psühholoogia tähelepanu teadus teadvus tehnoloogia tulevik
05.11'11 kell 18:09:11
Teadus.. muusika asemel
Mul on olnud elus perioode, mil olen muusika kuulamise täielikult minetanud - see ei ole üks neist. Aega mul pole ja seega pidin ka oma huvivaldkonnad selle tõsiasjaga kohandama. Esteetiline akustikatasand mängib endiselt mu elus tähtsat rolli - on üheks peamiseks mahalaadimise ja puhkuse vormiks. Jalgrattasõidul ja hetkedel, mil pole võimalik oma mõtteid aktiivselt kirja panna, eelistan pigem kuulata teiste omi ning seda audioraamatute ja podcastide näol.
LibriVox pakub tasuta raamatuid, kuid peatükiti vahelduv hääleomanik muudab kohati kogemuse huvitavaks, teinekord häirib jälgimist. Note to self: peaks mõne parema teenusepakkuja leidma...
Kokkusaamised toimuvad öösiti ülikooli raamatukogu ovaalse lauaga kaminasaalis, lektoreiks on kultusõppejõud erinevatest maailma ülikoolidest. Ise nimetavad nad seda kõike Ööülikooliks. - ühest unenäost
Raadio Ööülikool sai alguse 1999. aastal ning seda, toimetaja Jaan Tootseni sõnul, praktiliselt tänavalt. Praeguseks on neil üle 150 jutustaja ning saated valmivad ühes Eesti parimas helistuudios, Eesti Raadio kuuldemängude stuudiokompleksis.
Radiolab pakub väga omamoodi atmosfääri maailmaga tutvumiseks teise nurga alt. Saatejuhid Jad Abumrad ja Robert Krulwich jutustavad värvikaid lugusid teaduse, filosoofia ja inimkogemuse ääremailt. Radiolab toodab kahes pikkuses ajaviidet - ühele konkreetsele loole keskenduv lühisaade ning laiemalt nähtust läbi kündev tunnine tükk.
Täiesti juhuslikult suvalist linki last.fm'is järgides sattusin ma TWiT podcast-võrgustiku otsa, kust hetkel võib kokku leida 34 teaduse, tehnika või what not teemalist saadet, mis vastukaaluks eelnevatele, sisaldavad audiole lisaks ka video võimalust (eriti nüüd oma uue stuudio võimekusega) - hetkel jälgin neist kolme:
Futures in Biotech uurib koos bioloog Marc Pelletier'ga teadust, mis ehitab ümber maailma ja meid endeid. Tema külalisteks on teadlased, kes avavad inimkonnale järgmise tehnoloogilise ajastu ukse.
Omanimeline this WEEK in TECH on võrgustiku juhi ja ajakirjaniku Leo Gordon Laporte programm, mis sisaldab Leo sõpru ja külalisi pakkumas humoorikat kuulamist ning käsitlust tehnika ja interneti maastikul.
Ma pean tunnistama, et pealkiri Dr. Kiki's Science Hour kõlab tõesti umbes nagu midagi mudilastele. Saatejuhiks on neurofüsioloog, küll aga lapselikult rõõmsameelne ja elav, Dr. Kirsten Sanford, kes lahkab ühe tunni lõikes juhtivate teadlaste ajusid, kattes küsimustega kliimamuutustest mõjutatud süvavee elanikud ja JWST optika nanotehnoloogilised tippsaavutused.
PS. Kuna mu kaamera ootab juba üle kuu aja kruvisid, siis pildivalikus pidin pöörduma järjekordselt arhiivi poole. Tervitusi aastasse 2006.
Sildid: audioraamat biotehnoloogia dr. kiki fib librivox muusika netcast ööülikool podcast radiolab teadus tehnoloogia tulevik twit
30.07'11 kell 11:29:02

jaak@kytt.ee
55564927
jaakkytt
facebook.com/jaakkytt
twitter.com/jaakkytt
last.fm/user/jaakkytt
RSS 2.0