See aasta ma suve ei kiru. Mitte, et ta oleks parem kuidagi viisi, kuid teab kah, kui kauaks mul teda jätkub ja niisiis ma luban, et proovin teda vähemalt veidikenegi nautida..
4. mail õnnestus näha Tammsaare/Nüganeni "Ma armastasin sakslast", mis ise oli küll väga hea, kuid sellel ma peatud ei tahaks. Ühes stseenis oli neil taustaks aga vihmasadu ning tol hetkel ma pidin tegema telefoni vastavasisulise märkuse.. Möödunud neljapäev oli ilma-poolest parim moment sel aastal. Võika palavuse lõpetas sadu. Õhtul leidsin endale selle, mis on nüüd viimased paar päeva kõigi tubaste tegevuste taustaks mänginud. Love it.
