..võim on miski, mis ringleb ning mille allikat ei ole võimalik üles leida, see on tsükkel, milles domineerija ja domineeritava positsioonid vahetuvad lõputus tagasipöördumises..
Võimu, teadmiste, diskursuste ringlemine teeb lõpu igasugusele instantside ja pooluste lokaliseerimisele. Psühhoanalüütilises tõlgenduses endas ei päri interpreteerija "võimu" üheltki väliselt instantsilt, vaid interpreteeritavalt endalt. See muudab kõik, sest traditsiooniliselt võimukandjatelt võib alati küsida, kust nad on võimu pärinud. Kes tegi sinust hertsogi? Kuningas. Kes tegi sinust kuninga? Jumal. Ainult Jumal ei vasta. Ent küsimusele: Kes tegi sinust psühhoanalüütiku? on imelihtne vastata: Sina.
See poolsuste ümbervahetamise või taandarenemise simulaakrum, geniaalne trikk, milles seisnebki kogu manipuleerimisdiskursuse saladus ja järelikult tänapäeval ka iga uue võimu saladus, võimu, mis tuleb ja pühib platsi puhtaks, teeb teoks kõik sõnad - siit ongi tingitud meie ajale tunnuslik fantastiline vaikiv enamus - kõik see sai kahtlema alguse poliitilises sfääris demokraatia simulaakrumiga, see tähendab, Jumala instantsi kui võimu allika asendamisega rahva instantsiga ning võimu kui emanatsiooni asendamises võimu kui esindamisega.
Baudrillardi, Jean, (1985 prantuse k., 1999 eesti k.). Simulaakrumid ja simulatsioon, lk 50-52
